convocare

Z Wikislovníku
Skočit na navigaci Skočit na vyhledávání

latina

[editovat]

sloveso

[editovat]
  • 1. konjugace (a-kmeny)

časování

[editovat]
Čas Osoba Aktivum Pasivum
Infinitiv cōnvocāre
Prézens sg. 1. cōnvocō cōnvocor
2. cōnvocās cōnvocāris
3. cōnvocat cōnvocātur
Prézens pl. 1. cōnvocāmus cōnvocāmur
2. cōnvocātis cōnvocāminī
3. cōnvocant cōnvocantur
Imperativ sg. 2. cōnvocā!
Imperativ pl.. 2. cōnvocāte!
Imperfektum sg. 1. cōnvocābam cōnvocābar
2. cōnvocābās cōnvocābāris
3. cōnvocābat cōnvocābātur
Imperfektum pl. 1. cōnvocābāmus cōnvocābāmur
2. cōnvocābátis cōnvocābāminī
3. cōnvocābant cōnvocābantur
Futurum sg. (první) 1. cōnvocābō cōnvocābor
2. cōnvocābis cōnvocāberis
3. cōnvocābit cōnvocābitur
Futurum pl. (první) 1. cōnvocābimus cōnvocābimur
2. cōnvocābitis cōnvocābiminī
3. cōnvocābunt cōnvocābuntur
Konjunktiv imperfekta sg. 1. cōnvocārem
2. cōnvocārēs
3. cōnvocāret
Konjunktiv imperfekta pl. 1. cōnvocārēmus
2. cōnvocārētis
3. cōnvocārent

význam

[editovat]
  1. svolávat