| Substantivum
|
singulár
|
plurál
|
| nominativ
|
kohtupidamine
|
kohtupidamised
|
| genitiv
|
kohtupidamise
|
kohtupidamiste
|
| akuzativ
|
kohtupidamise
|
kohtupidamised
|
| partitiv
|
kohtupidamist
|
kohtupidamisi
|
| illativ
|
kohtupidamisesse
|
kohtupidamistesse / kohtupidamisisse
|
| inesiv
|
kohtupidamises
|
kohtupidamistes
|
| elativ
|
kohtupidamisest
|
kohtupidamisist / kohtupidamistest
|
| alativ
|
kohtupidamisele
|
kohtupidamisile / kohtupidamistele
|
| adesiv
|
kohtupidamisel
|
kohtupidamisil / kohtupidamistel
|
| ablativ
|
kohtupidamiselt
|
kohtupidamisilt / kohtupidamistelt
|
| translativ
|
kohtupidamiseks
|
kohtupidamisiks / kohtupidamisteks
|
| terminativ
|
kohtupidamiseni
|
kohtupidamisteni
|
| esiv
|
kohtupidamisena
|
kohtupidamistena
|
| abesiv
|
kohtupidamiseta
|
kohtupidamisteta
|
| komitativ
|
kohtupidamisega
|
kohtupidamistega
|
