| Substantivum |
singulár |
plurál |
| nominativ |
kohtupidamine |
kohtupidamised |
| genitiv |
kohtupidamise |
kohtupidamiste |
| akuzativ |
kohtupidamise |
kohtupidamised |
| partitiv |
kohtupidamist |
kohtupidamisi |
| illativ |
kohtupidamisesse |
kohtupidamistesse / kohtupidamisisse |
| inesiv |
kohtupidamises |
kohtupidamistes |
| elativ |
kohtupidamisest |
kohtupidamisist / kohtupidamistest |
| alativ |
kohtupidamisele |
kohtupidamisile / kohtupidamistele |
| adesiv |
kohtupidamisel |
kohtupidamisil / kohtupidamistel |
| ablativ |
kohtupidamiselt |
kohtupidamisilt / kohtupidamistelt |
| translativ |
kohtupidamiseks |
kohtupidamisiks / kohtupidamisteks |
| terminativ |
kohtupidamiseni |
kohtupidamisteni |
| esiv |
kohtupidamisena |
kohtupidamistena |
| abesiv |
kohtupidamiseta |
kohtupidamisteta |
| komitativ |
kohtupidamisega |
kohtupidamistega |
