nõukogu

Z Wikislovníku
Skočit na navigaci Skočit na vyhledávání

estonština

[editovat]

výslovnost

[editovat]
  • IPA: [nˈɤu̯.ko.ɡu]

dělení

[editovat]
  • nõu-ko-gu

etymologie

[editovat]

Kompozitumu utvořené ze základů nõurada, porada a kogushromáždění, kde první složka z předpokládaného praugrofinského *neuvo. srovnej s finským elo, livonským je’l võrským õtak, elo a s votským elo.

podstatné jméno

[editovat]

skloňování

[editovat]
Substantivum singulár plurál
nominativ nõukogu nõukogud
genitiv nõukogu nõukogude
akuzativ nõukogu nõukogud
partitiv nõukogut nõukoguid
illativ nõukogusse nõukogudesse / nõukoguisse
inesiv nõukogus nõukogudes / nõukoguis
elativ nõukogust nõukogudest / nõukoguist
alativ nõukogule nõukogudele / nõukoguile
adesiv nõukogul nõukogudel / nõukoguil
ablativ nõukogult nõukogudelt / nõukoguilt
translativ nõukoguks nõukogudeks / nõukoguiks
terminativ nõukoguni nõukogudeni
esiv nõukoguna nõukogudena
abesiv nõukoguta nõukogudeta
komitativ nõukoguga nõukogudega

význam

[editovat]
  1. rada, výbor, komitét
  2. (v historii) sovět

související

[editovat]