õigekeelsussõnaraamat

estonština

výslovnost

• IPA: [ˈɤi̯ɡ̊ekeːlsusˈsɤnɑraːmat]

dělení

• õi-ge-keel-sus-sõ-na-raa-mat

etymologie

Puristické kompozitum. Slovo složené z částí õigekeelsus (pravopis) + sõna (slovo) + raamat (kniha).

podstatné jméno

skloňování

Substantivum	singulár	plurál
nominativ	õigekeelsussõnaraamat	õigekeelsussõnaraamatud
genitiv	õigekeelsussõnaraamatu	õigekeelsussõnaraamatute
akuzativ	õigekeelsussõnaraamatu	õigekeelsussõnaraamatud
partitiv	õigekeelsussõnaraamatut	õigekeelsussõnaraamatuid
illativ	õigekeelsussõnaraamatusse	õigekeelsussõnaraamatuisse / õigekeelsussõnaraamatutesse
inesiv	õigekeelsussõnaraamatus	õigekeelsussõnaraamatuis / õigekeelsussõnaraamatutes
elativ	õigekeelsussõnaraamatust	õigekeelsussõnaraamatuist / õigekeelsussõnaraamatutest
alativ	õigekeelsussõnaraamatule	õigekeelsussõnaraamatuile / õigekeelsussõnaraamatutele
adesiv	õigekeelsussõnaraamatul	õigekeelsussõnaraamatuil / õigekeelsussõnaraamatutel
ablativ	õigekeelsussõnaraamatult	õigekeelsussõnaraamatuilt / õigekeelsussõnaraamatutelt
translativ	õigekeelsussõnaraamatuks	õigekeelsussõnaraamatuiks / õigekeelsussõnaraamatuteks
terminativ	õigekeelsussõnaraamatuni	õigekeelsussõnaraamatuini / õigekeelsussõnaraamatuteni
esiv	õigekeelsussõnaraamatuna	õigekeelsussõnaraamatuina / õigekeelsussõnaraamatutena
abesiv	õigekeelsussõnaraamatuta	õigekeelsussõnaraamatuteta
komitativ	õigekeelsussõnaraamatuga	õigekeelsussõnaraamatutega

význam

1. slovník pravopisu

související

• õigekeelsus (pravopis, ortografie)
• õigus (právo)
• sõnastik (slovník)
• keel (jazyk, řeč)
• sõnaraamat (slovník)